Pidi välja ütlema.

Iga fakking kord mis ma olen luband, et ma ei tee riime armastusest
olen järjekordselt olukorras, kus pean sööma omi sõnu ise
sest mõistmatuks jääb liialt palju, situatsioone
kus on liialt palju emotsioone,
ja lootes, et kõik saab korda
olen lõpuks kohas, kus iseendale ainult seda sitta kordan
Luues uusi suhteid, mis tunduks juba aglusest peale õiged
kuid lõpuks seistes silmitsi hirmudega ma üksinda fakking võitlen
ja teistpoolt nagu ei huvitaks, et olen magamata tunde
minu soovid ja tunded
visatakse kui põlev sigarett kätte vahelt otse lumme

Seega tekib küsimus, et mida vittu ma üldse tõmblen nagu segane
olen lukustanud ennast ruumi, kus on silt ärge segage
ära soovi saada vastust, et miks kuidas ja kas tõesti
sest minult just selle suhte suhtes sõnaõigus ära võeti
ma ei viitsi enam leida lahendust,
aga ma ei soovi ka saada sellest mitte üks raas vaheldust
isegi kõik need korrad, kus on minu aususes kaheldud
olen üritand selgeks teha, et minu sõnu on ümber pöörata tahetud

Vajub Maa

kortjorri liising, kriibib mu biidistiili diibiks
fiilid seda teemat kuidas joint raskustes viibib
mis toimub eesti riigis, majanduskriisis
keeruline leida uut väljumisviisi

valetad kui ütled, et see möödub, olen löödud
sest õnn on pöördund minu vastu, töötu-
abiraha, rohkem tahaks
kuid kõik jääb fakking oskuste kinni taha

ja ma ei maga rahulikult, sest kõik on nii vittus
ja raha ei anta piisavalt mulle kuu lõpus pihku
noo mida vittu, tunnid kaovad, arved laual
võlgu ette laovad, juba päris kaua taovad

puudub õigus, sest minu poolt pole võimud
ja neid ei huvita, et hapral pinnal ma kõigun
kestab võitlus, mil lõppu vist polegi tulemas
kuid joint ei alistu enne kui nemad suremas.



Ikka veel raskustes, sest pole aidanud vastustest
aina sügavamale laskudes,
ei leia oma raha ma enam taskutest
tekivad kahtlused, et minu papiga te siit praegu lahkute

ja oleks tahtnud veel, kuid liiga palju on neid kitsi
see eeldaks liiga suurt riskit
liiga tihti, soovite saada plekki, ja ehkki
ma oman kõiki vajalikke paberlehti

järelikult mulle külma tehti selle masterplaaniga
kuid tahtes asju klaarida, jään mina ilma kraamita
arvate et tekib paanika, kuid asju rahulikult võtan
ei torma, ei tõtta

vaid hoolikalt mõtlen läbi kõik süsteemid
kuidas tagasi teilt kõik summad teeniks,
ei näe probleemi
sest minu jaoks te pole siin olukorras mitte keegi.

Kirjutasin jälle natuke riime üle pika aja...

Kõigil on pohhui, mis ümberringi toimub ja samas ka minul
kuid öösel kõndides tihti peale mõtlen ilust
mida ei oma linnad kuid mis olemas on väikestes kohtades
loodus, puhas õhk, inimestel on hinged keda kohtame

kuid liikudes kesklinnas tunduks nagu päikest poleks ilmund
ainult tühjad pilgud, nagu kogu elu oleks läinud viltu
kuid samas on ka neid kellest tõesti kahju hakkab
ja ise samas olukorras ehk enam ise ka ei jaksaks

kui elu pole naeratand ja võimalusi on väheseks jäänud
tegelikult on kurb lugeda kui inimene on surnuks jäätund
ja tänan, et oman sooja kohta, kus ööseks tulla magama
ja ma vabandan kõik need korrad kui oleks saanud jagada

natuke toitu, mille prügikasti viskasin, sest kõht sai täis
natuke raha, mis minu pohhuismist taaskord põrandale jäi
väikseks jäänud riided, mis oleks saand kuhugi anda
kuid sel hetkel tundus, et targem on nad prügikasti hoopis panna

Mitte et ma ei hooliks, vaid lihtsalt ma pole mõelnud nii
et mõnel inimesel on elust ka see elementaarne ära võetud siit
vahel vajame suuri katastroofe, et mõista mis on tegelt tähtis
või mis peaks olema, kuid ikkagi kodudust mööda läksin

ilma et oleks andnud talle natuke raha või toitu kilekotist
nii et tekib küsimus, kas mind tegelikult ka üldse kotib
või lihtsalt üritan oma hinge puhastada pattudest
kuid nagu ikka jääb mõistuses puudu mul järjekordselt vastustest

Jo jo jo väike sõbrapäeva pidu tulekul..Et võtke oma sõbrad ja sõbrannad kaasa ja tulge kuulake head muusikat Ahtri 6a( Nordic Centrumi vastas, Admirali maja) Õlu 25.- viina koks 40 ja rumm koola 45.- tsekk it aut!