Pidi välja ütlema.

Iga fakking kord mis ma olen luband, et ma ei tee riime armastusest
olen järjekordselt olukorras, kus pean sööma omi sõnu ise
sest mõistmatuks jääb liialt palju, situatsioone
kus on liialt palju emotsioone,
ja lootes, et kõik saab korda
olen lõpuks kohas, kus iseendale ainult seda sitta kordan
Luues uusi suhteid, mis tunduks juba aglusest peale õiged
kuid lõpuks seistes silmitsi hirmudega ma üksinda fakking võitlen
ja teistpoolt nagu ei huvitaks, et olen magamata tunde
minu soovid ja tunded
visatakse kui põlev sigarett kätte vahelt otse lumme

Seega tekib küsimus, et mida vittu ma üldse tõmblen nagu segane
olen lukustanud ennast ruumi, kus on silt ärge segage
ära soovi saada vastust, et miks kuidas ja kas tõesti
sest minult just selle suhte suhtes sõnaõigus ära võeti
ma ei viitsi enam leida lahendust,
aga ma ei soovi ka saada sellest mitte üks raas vaheldust
isegi kõik need korrad, kus on minu aususes kaheldud
olen üritand selgeks teha, et minu sõnu on ümber pöörata tahetud